Liigu sisu juurde
Põhipunktid
| Küsimus | Lühivastus |
|---|---|
| Kes maksab notaritasu? | See on kokkuleppeline. Praktikas lepitakse enamasti kokku, et tasu jagatakse või kannab selle ostja |
| Millest sõltub notaritasu suurus? | Tehingu väärtusest. Määrad on kehtestatud seadusega, notar neid ise ei kujunda |
| Mis on riigilõiv? | Tasu kinnistusraamatu kande eest. See on notaritasust eraldi kulu |
| Kas notarite hinnad erinevad? | Notaritasu on seadusega fikseeritud, seega põhitoimingu hind on kõikjal sama |
| Kust saab täpse summa? | Notarite Koja kodulehel on notaritasu kalkulaator |
Miks tehingu kulud tulevad tihti üllatusena
Kinnisvaratehingu juures räägitakse ostuhinnast ja vahendustasust. Notarikulud jäävad tavaliselt viimasel hetkel märkamiseks – ja siis selgub, et lisaks ostuhinnale on vaja veel mõnisada kuni mõni tuhat eurot.
Kõige ebameeldivam variant on see, kui ostja ja müüja pole omavahel kokku leppinud, kes mida maksab. Notari laua taga on see halb koht vaidluse alustamiseks.
Allpool on lahti kirjutatud, millistest osadest tehingu kulud koosnevad ja kuidas neid tavaliselt jagatakse.
Kolm eraldi kulu, mida omavahel segi aetakse
| Kulu | Mille eest | Kellele makstakse |
|---|---|---|
| Notaritasu | Lepingu tõestamine ja notari toimingud | Notaribüroole |
| Riigilõiv | Kande tegemine kinnistusraamatusse | Riigile, notari kaudu |
| Maakleritasu | Müügi korraldamine ja vahendamine | Kinnisvarabüroole või maaklerile |
Need on kolm täiesti erinevat asja. Notaritasu ja riigilõiv on kohustuslikud iga kinnisvaratehingu juures. Maakleritasu tekib ainult siis, kui kasutatakse vahendusteenust.
Notaritasu: seadusega fikseeritud, mitte läbiräägitav
Eestis ei konkureeri notarid hinnaga. Notari tasu määrad on kehtestatud seadusega ja sõltuvad eelkõige tehingu väärtusest. See tähendab, et sama tehingu eest maksad igas notaribüroos sama summa.
Mida kallim on kinnisvara, seda suurem on tasu – kuid mitte lineaarselt. Tasu kasv aeglustub kõrgemate summade juures.
Mis võib notariarvet suurendada
- Hüpoteegi seadmine ostja panga kasuks – see on eraldi toiming
- Vana hüpoteegi kustutamine, kui müüjal on laen tasumata
- Notari deposiitkonto kasutamine raha liikumiseks
- Tõlgi kaasamine, kui üks pool ei valda eesti keelt
- Volikirjade koostamine ja tõestamine
- Väljavõtted ja kinnitatud ärakirjad
Kõige täpsema arvu saad enne tehingut Notarite Koja kalkulaatorist või küsides notaribüroolt eelarvet. Seda tasub teha juba siis, kui hind on kokku lepitud – mitte tehingu eelõhtul.
Riigilõiv kinnistusraamatu kande eest
Omaniku vahetumine ei jõustu enne, kui kinnistusraamatusse on tehtud vastav kanne. Selle eest tuleb tasuda riigilõiv, mis sõltub samuti tehingu väärtusest.
Kui ostja võtab laenu, tuleb eraldi riigilõiv ka hüpoteegi kande eest. Müüja poolelt võib lisanduda lõiv vana hüpoteegi kustutamiseks.
Riigilõivu tasumise korraldab tavaliselt notar koos ülejäänud arvega, nii et eraldi maksma minema ei pea.
Kes mida maksab: tavapärane kokkulepe
Seadus ei ütle, kumb pool notarikulud kannab – see on läbiräägitav. Eesti praktikas on välja kujunenud mõned tavapärased mustrid.
| Kulu | Kes tavaliselt kannab |
|---|---|
| Notaritasu müügilepingu eest | Sageli jagatakse pooleks või kannab ostja. Alati kokkuleppeline |
| Riigilõiv omandikande eest | Enamasti ostja, kuna kanne tehakse tema kasuks |
| Hüpoteegi seadmise kulud | Ostja, kuna hüpoteek on tema laenu tagatis |
| Vana hüpoteegi kustutamine | Müüja, kuna tegemist on tema kohustusega |
| Maakleritasu | Sõltub lepingust. Müüja esindamise puhul müüja |
| Energiamärgis | Müüja |
Kõige olulisem soovitus: pange kulude jaotus kirja juba siis, kui lepite kokku hinna – mitte notaris. Piisab ühest lausest broneerimislepingus või e-kirjas. Loe ka: käsiraha, broneerimistasu ja eelleping – mida sa allkirjastad.
Muud kulud, mis tehingu juurde käivad
- Hindamisakt – pank nõuab seda laenu andmiseks. Tellib ja maksab tavaliselt ostja
- Energiamärgis – müügil kohustuslik, tellib müüja
- Kinnistusraamatu ja registrite väljavõtted – väike, kuid olemasolev kulu
- Kolimine ja hoiustamine – planeeritav, aga sageli alahinnatud
- Võimalik tulumaks müügikasult – sõltub olukorrast, kontrolli eraldi
Kolimise poole pealt on eraldi kontrollnimekiri olemas: kolimise praktiline kontrollnimekiri kinnisvara müüjale.
Kuidas tehingu päev notaris välja näeb
- Notar tuvastab osapoolte isikud ja kontrollib esindusõigust
- Notar loeb lepingu ette ja selgitab selle sisu ning tagajärgi
- Pooled saavad esitada küsimusi ja lasta punkte täpsustada
- Leping allkirjastatakse, tavaliselt digitaalselt
- Notar esitab avalduse kinnistusraamatusse kande tegemiseks
- Raha liigub kokkulepitud viisil: panga kaudu või notari deposiidist
- Võtmete üleandmine lepitakse kokku eraldi, sageli mõni päev hiljem
Notari ülesanne on tagada, et mõlemad pooled saavad aru, millele nad alla kirjutavad. Kui midagi jääb arusaamatuks, on õige koht küsimiseks just seal – pärast allkirja on hilja.
Korduma kippuvad küsimused
Ei. Notari tasu määrad on kehtestatud seadusega ja on kõigis büroodes samad. Läbi saab rääkida ainult selle, kumb pool tasu kannab.
See sõltub tehingu väärtusest. Täpse summa saad Notarite Koja kodulehel olevast notaritasu kalkulaatorist või küsides notaribüroolt eelarvet enne tehingut.
Ei, need on eraldi kulud. Notar tavaliselt esitab need ühel arvel, kuid tegemist on kahe erineva maksega.
Ei. Kinnisasja omandi üleandmine nõuab Eestis notariaalselt tõestatud lepingut. Ilma selleta omand ei lähe üle.
Mitte tingimata. Kasutada saab notariaalset volikirja ja teatud juhtudel ka kaugtõestust. Küsi konkreetse tehingu võimalusi oma notaribüroost.
Kas soovid enne müüki teada, mis jääb pärast kõiki kulusid päriselt kätte? Võta ühendust – teen sulle turuhinna hinnangu koos kuluarvestusega. Tasuta ja ilma kohustusteta.
Allikad
Loe lisaks: Arvuta oma tehingu notaritasu ja riigilõiv täpselt
