Kinnisvarahaldus ja Tallinna maakleri teenused üürileandjale

Põhipunktid

• Üürileandmine = tulu + kohustused: Igakuine üüriraha on teretulnud sissetulek, kuid sellega kaasnevad üürniku haldamisega seotud kohustused (remont, arved, lepingud jm).
• Profesionaalne maakler = vähem peavalu: Kogenud kinnisvaramaakler aitab üürileandjal leida usaldusväärse üürniku, tegeleb taustakontrolli ja lepingutega ning vähendab omaniku koormust.
• Tõhus turundus portaalides: Kuulutuse reklaamimine populaarsetes portaalides (nt KV.ee) koos maakleri oskustega toob rohkem huvilisi – hea kuulutus = kiirem tehing.
• Juriidiline kindlus: Maakleri abiga vormistatakse korrektne üürileping ja järgitakse seadusi, mis kaitseb üürileandjat riskide eest.
• Igapäevane haldus teenusena: Kinnisvarahaldur saab võtta enda kanda üüri kogumise, remonditööde korraldamise ja üürnikega suhtlemise – omanik saab nautida passiivset tulu.
• Kulud tasuvad end ära: Tihti maksab maakleritasu üürnik, seega on teenus üürileandjale praktiliselt tasuta. Isegi haldusteenuse kuutasu on investeering, mis hoiab ära vakantsuse ja probleemid.
• Üür vs müük – läbimõeldud otsus: Olgu plaanis korteri müük või pikaajaline üürile andmine, ekspert aitab leida olukorrale parima lahenduse, võttes arvesse turgu, maksustamist ja omaniku eesmärke.
• Õige partneri valik: Usaldusväärse ja kogenud maakleri (nt Rannar Remmelgas) kaasamine tagab, et üürileandja huvid on kaitstud ning kinnisvara on heas hoius igal sammul.

Kinnisvarahaldus üürileandjale – mis ja miks?

Üürileandmine tähendab võimalust teenida lisatulu oma kinnisvaralt, kuid sellega kaasneb terve rida väljakutseid omaniku jaoks (Kinnisvara KV – Kinnisvaramaakler Tallinnas). Üürides saad küll igakuist tulu, ent pead ise tegelema kinnisvara hoolduse, remontide ja üürnike murede lahendamisega. Üürnikega suhtlemine, arvete ajamine ja lepingute haldamine võib kiiresti muutuda aeganõudvaks tööks. Eriti keeruline on see siis, kui sul on mitu üürikorterit või kui elad ise eemal – näiteks välismaal või teises linnas.

Kinnisvarahaldus on teenus, mis on loodud nende kohustuste hõlbustamiseks. See tähendab, et professionaal (kinnisvarahaldur või -maakler) hoolitseb üürikinnisvara igapäevase haldamise eest. Haldusteenus hõlmab kõike alates sobivate üürnike leidmisest ja taustakontrollist kuni üürilepingu sõlmimise, üürimaksete jälgimise ning vajadusel remontide korraldamiseni. Kinnisvaramaakler on siinkohal üürileandja parem käsi – tema tunneb turgu ja protsesse, omab kogemusi probleemide ennetamisel ning lahendab kiirelt küsimused, mis üürileandjale võivad peavalu valmistada.

Oluline on mõista, et iga üürileandja olukord on erinev. Mõni omanik soovib ise aktiivselt üüriäri korraldada, kuid paljud eelistavad jätta selle töö spetsialistide hooleks, et säästa oma aega ja energiat. Kui sul on kogenud maakler või haldur abiks, võid olla kindel, et sinu kinnisvara eest hoolitsetakse professionaalselt. Saad keskenduda oma põhitööle või muudele tegemistele, teades, et üürnikud on rahul ja kohustused täidetud. Kokkuvõttes tähendab kinnisvarahalduri kaasamine üürileandjale seda, et üüritulu on tõeliselt passiivne tulu – sina teenid, spetsialist teeb töö ära.

Kuulutamine ja turundus: KV portaal + maakler = rohkem huvilisi

Esimene samm hea üürniku leidmisel on korrektne ja atraktiivne kuulutus. Enamasti alustatakse üürikuulutuse levitamist internetis – populaarseim koht on KV portaal, kus iga päev sirvib kinnisvarakuulutusi tuhandeid inimesi (Kas kinnisvara müümine KV portaalis tasub ära? – Kinnisvara KV). Konkurents on tihe: kinnisvaraportaalides (nagu näiteks KV.ee) skrollivad huvilised läbi sadu pakkumisi väga kiiresti. Kui kuulutus on igav või ebamäärane, võib see lihtsalt märkamatuks jääda. Seetõttu peab üürikuulutus silma paistma nii pealkirja, piltide kui ka sisukuse poolest – see tõmbab tähelepanu ja toob rohkem päringuid, mis tähendab suuremat võimalust leida kiiresti hea üürnik.

Hea maakler oskab kuulutust turundada. Kogenud kinnisvaramaakler aitab koostada kuulutuse teksti nii, et esile tuleksid sinu pinna parimad omadused (näiteks asukoht, planeering, lisaväärtused). Samuti korraldab ta professionaalsed fotod või isegi virtuaaltuuri, mis teeb kuulutuse atraktiivsemaks. Näiteks on teada, et portaalis KV tehtud otsingutes eelistatakse kuulutusi, mille pildid on kvaliteetsed ja info põhjalik – see tõstab kuulutuse atraktiivsust ostjate ja üürnike silmis. Maakler teab ka, milliseid märksõnu kasutada (nt rõhutab “uus korter”, “kesklinn”, “privaatne hoov” vastavalt objekti tüübile), et kuulutus oleks otsingutes hästi leitav.

Peale kinnisvaraportaali saab maakler kasutada lisakanaleid: sotsiaalmeedia gruppe, oma kliendivõrgustikku ning koostööpartnereid. Sageli on häid üürilisi otsimas ka inimesed, kes ei pruugi igapäevaselt portaale jälgida – maakleril on aga kontaktid, et info nendeni viia. Tulemuseks on laiem huviliste ring ja kiirem üürnikulepingu sõlmimine. Nagu kinnisvaraspetsialistid rõhutavad, on portaal iseenesest võimas abimees, kuid veelgi tõhusam on portaali võimaluste ühendamine kogenud maakleri oskustega. Nii saad olla kindel, et kuulutus jõuab võimalikult paljude sobivate kandidaatideni. Professionaalse turunduse abil võib korter üürniku leida päevade või nädalatega, samas kui ise kuulutades veniks protsess märksa pikemaks.

Sobiva üürniku leidmine: taustakontroll ja valikuprotsess

Hea üürniku leidmine ei tähenda ainult suure hulga huviliste saamist – tähtis on valida neist usaldusväärne üürnik, kes maksab õigeaegselt ja hoiab sinu vara korras. Siin tuleb mängu maakleri roll kogenud selekteerijana. Maakler kohtub huvilistega, korraldab objekti esitlusi ning oskab vestluse käigus hinnata, kas inimene sobib konkreetse pinna üürnikuks. Tihti on maakleritel olemas kindel protseduur taustakontrolliks: kontrollitakse üürniku krediiditausta, küsitakse vajadusel eelmiste üürileandjate soovitusi ning veendutakse tema maksevõimes. Üürileandjana võib sul olla keeruline või ebamugav ise küsida inimeselt näiteks tema palga või varasemate üürikogemuste kohta – maakler teeb selle sinu eest delikaatselt ja professionaalselt ära.

Turul liiguvad kahetsusväärselt lood halbadest üürnikest, kes jätavad arved maksmata või tekitavad korterisse kahju. Hea uudis on see, et ennetav taustakontroll aitab selliseid probleeme vältida. Näiteks rõhutab ka kogenud maakler Rannar Remmelgas alati põhjaliku eeltöö tähtsust üürnike valikul – iga potentsiaalse üürniku puhul tuleks kontrollida nii tema maksekäitumist kui ka üldist tausta, et maandada riske juba eos. Maaklerteenust kasutades ei pea omanik ise detektiivi mängima, sest spetsialist teeb vajalikud päringud ning oskab märgata võimalikke ohumärke.

Lisaks formaalsele kontrollile oskab kogenud maakler lugeda ka “zwischen the lines” ehk inimese käitumisest ja suhtumisest palju välja. Näiteks kui huviline jääb järjepidevalt kohtumistele hiljaks või on küsitledes väga kõhklev, annab see maaklerile infot tema vastutustunde kohta. Samuti teab maakler, millised küsimused on kriitilised – näiteks “kaua plaanid üürida?” või “kas sul on koduloomi?” – ja kuidas vastuseid objektiivselt hinnata. Üürileandjale tähendab see lõppkokkuvõttes suuremat kindlustunnet: valituks osutub kandidaat, kes on läbinud sõela ja tõestanud oma usaldusväärsust. Hea kinnisvaramaakler Tallinnas või mistahes piirkonnas tunneb ka kohalikke olusid ning oskab leida üürniku, kelle elustiil ja vajadused sobituvad sinu kinnisvaraga. See tähendab pikemat ja sujuvamat üürisuhet, mis on mõlema poole huvides.

Üürilepingu sõlmimine: juriidiline turvalisus ja nõuanded

Kui sobiv üürnik on leitud, on järgmiseks kriitiliseks etapiks üürilepingu koostamine ja sõlmimine. Leping on üürisuhte vundament – kui see on korrektselt koostatud, on mõlemad osapooled kaitstud ja hilisemate vaidluste oht minimaalne. Tihti kipuvad eraisikust üürileandjad kasutama internetist leitud lepingupõhjasid või, veelgi hullem, suusõnalisi kokkuleppeid. See on riskantne, sest väiksedki puudujäägid lepingus võivad hiljem kalliks maksma minna. Näiteks kui lepingus pole kirjas täpset üüri maksmise kuupäeva, võidakse maksetega viivitada; või kui puudub punkt leppetrahvide kohta, võib rikkumiste korral sanktsioonide rakendamine olla keeruline.

Maakleri kaasamisel seda probleemi ei teki. Kinnisvaramaakler koostab lepingu või kasutab oma büroos väljatöötatud lepingumalli, mis vastab kehtivatele seadustele (sh Võlaõigusseaduse nõuetele) ja sisaldab kõiki olulisi punkte. Lepingus sätestatakse üüri suurus ja maksetähtajad, tagatiraha (deposiidi) summa ja selle kasutamise tingimused, üüriperioodi pikkus, ülesütlemise tingimused, poolte õigused-kohustused jpm. Professionaal tagab, et leping on tasakaalus – see kaitseb üürileandja huve (nt sätestab piisava etteteatamisaja ja hüvitised võimalike kahjude korral), samas on õiglane ka üürniku suhtes ning vastab seadusele.

Lisaks aitab maakler läbi rääkida detailid enne lepingu allkirjastamist. Tihti on just maakler see, kes vahendab omaniku ja üürniku vahel kokkuleppeid näiteks selle kohta, kes maksab kommunaalarved, millised remonttööd on üürniku kohustus jne. Kui kõik tingimused on selged, korraldab maakler lepingu allkirjastamise – tänapäeval tihti mugavalt digitaalselt. Üürileandja jaoks tähendab see kindlust, et paberid on korras. Samuti jääb maaklerile tihti lepingust oma eksemplar või vähemalt digitaalne koopia, seega kui tulevikus tekib vaidlus, on dokumentatsioon kindlasti olemas ja korrektne.

Juriidilise kindluse juurde kuulub ka nõustamine. Maakler oskab üürileandjat nõustada, kuidas lahendada eri olukordi vastavalt lepingule – näiteks mida teha, kui üürnik soovib enne tähtaega välja kolida või kuidas vormistada üüri tõstmist kooskõlas seadusega. Kõik need nõuanded on osa professionaalsest teenusest. Tulemuseks on, et üürileandja ei pea muretsema juriidiliste üksikasjade pärast – tal on partner, kes tunneb reegleid. Seega saab omanik rahuliku südamega anda võtmed üürnikule, teades, et nii tema vara kui ka õigused on lepinguga kaitstud.

Igapäevane kinnisvarahaldus: üürileandja kohustused ilma peavaluta

Üürilepingu allkirjad on antud ja üürnik kolib sisse – mis edasi? Paljud üürileandjad hingavad siin kergendatult, kuid tegelikkuses algab nüüd igapäevase halduse periood. Ise üürile andes tähendab see, et omanik peab igakuiselt jälgima üüri laekumist, saatma vajadusel arveid, tegelema üürniku küsimuste ja muredega ning korraldama hooldustöid. Kui toru jookseb või pesumasin ütleb üles, helistab üürnik otse omanikule sõltumata nädalapäevast või kellaajast. See on osa üürikinnisvara omamise “rõõmudest”, millega aga kõik pole valmis igapäevaselt tegelema.

Kinnisvarahaldusteenus võtab need kohustused üürileandja õlult. Kui oled sõlminud maakleri või haldusfirmaga kokkuleppe täisteenuse osutamiseks, tegelevad nemad järgneva jooksva haldusega. See tähendab, et üürnik suhtleb edaspidi otse halduriga – olgu küsimus üüri maksmises, korteris ilmnenud pisiveas või naabritega tekkivas probleemis. Haldur jälgib, et üür laekuks õigeaegselt iga kuu ning tuletab vajadusel meelde maksetähtaegu. Samuti peab haldur arvestust kommunaalkulude üle (näiteks kogub üürnikult igakuised kommunaalmaksed või kontrollib, et need makstakse otse teenusepakkujale vastavalt kokkuleppele). Üürileandjana näed sina oma kontol korrapäraselt laekuvat üürisummat, ilma et peaksid iga tehingu pärast eraldi pingutama.

Kui üürnikul tekib mure – näiteks läheb elektripliidil üks plaat läbi või hakkab uks logisema –, teavitab ta sellest haldurit. Kinnisvarahaldur omab reeglina usaldusväärsete koostööpartnerite võrgustikku: remondimehed, elektrikud, torumehed jne. See tähendab, et probleemile leitakse kiiresti lahendus ning sageli saab haldur ise volitada remondimeest tööd tegema, ilma et omanik peaks igale pisiasjale eraldi reageerima. Näiteks kui pesumasin vajab vahetust, võib haldur hankida uue sobiva masina vastavalt eelnevale kokkuleppele omanikuga, korraldada selle paigaldamise ning utiliseerida vana. Omanikule esitatakse kuludokumentatsioon ja tema ülesandeks jääb vaid kulud hüvitada vastavalt lepingule (paljud remondikulud saab ka üürnik osaliselt enda kanda võtta, kui nii on tingimustes sätestatud).

Lisaks tehnilistele ja rahalistele küsimustele tegeleb haldur ka suhtlusega. Tihti on üürnikul küsimusi näiteks korteri kasutusreeglite kohta (kas tohib lemmiklooma pidada, kuidas lahendada parkimine jms). Haldur selgitab need reeglid lahti ja on neutraalseks vahendajaks, kui tekib mõni vaidlusmoment. See on suur väärtus, sest otse omanikuga suheldes võivad emotsioonid kergemini üles kütta – haldur hoiab suhted professionaalsed ja lahendab probleemid rahulikult.

Üüriperioodi lõpus korraldab haldur vajadusel ka korteri ülevaatuse ning uue üürniku otsimise, kui senine välja kolib. Nii tagatakse, et üürivoog jätkub katkematult. Kokkuvõttes tähendab igapäevase haldusteenuse kasutamine seda, et kinnisvara omanik saab olla muretum. Ta teab, et tema vara on heas korras, üürnik rahul ja kõik olukorrad lahendatakse jooksvalt. Üürikinnisvara omamisest saab tõepoolest passiivne sissetulek, mitte teine täiskohaga töö.

Teenustasu ja tasuvus: mis maksab maaklerteenus üürileandjale?

Üks sagedasi küsimusi üürileandjatel on: “Kui palju läheb mulle maksma kinnisvaramaakleri või halduri kasutamine?” Hea uudis on see, et üürileandja jaoks on maakleriteenus tihti rahaliselt väga soodne või koguni tasuta. Nimelt on Eesti üüriturul levinud tava, et kui maakler vahendab üüritehingut, tasub maakleritasu üürnik. Tavapäraselt on tasu suurus ühe kuu üür + käibemaks. See tähendab, et kui maakler leiab korterile üürniku, maksab üürnik lepingu sõlmimisel maaklerile näiteks ühe kuu üüri summas vahendustasu ning üürileandja ei pea eraldi maaklerile midagi maksma. Omanikule tähendab see kiiret teenust ilma otseste kuludeta – saad üürniku ning sinu kätte jääb samamoodi tagatisraha ja esimese kuu üür, nagu ise üürile andes.

Aga kuidas teenivad maaklerid siis? Ülaltoodud skeemi korral ongi nende tasu see üürniku poolt makstud vahendustasu. Mõned üürileandjad lepivad siiski maakleriga kokku ka teisiti (näiteks jagatakse vahendustasu pooleks üürniku ja omaniku vahel), kuid peamine on mõista, et paindlikkus on võimalik. Kinnisvarahaldusteenuse (st igakuiselt haldamise) puhul on tasumudel erinev – tavaliselt küsib haldur teenustasu kas fikseeritud kuutasuna või teatud protsendina üürist (tihti ~8–10% igakuisest üürist). Näiteks kui kuu üür on 500 €, võib haldustasu olla umbes 50 € kuus. Selle eest hoolitseb haldusfirma kõige eelmainitu eest (üürnikuga suhtlus, üüri laekumine, jooksvad küsimused). Protsendipõhine tasu motiveerib haldurit ka üüri laekumise eest hoolitsema, sest tema tasu sõltub sellest.

Oluline on vaadata teenustasu laiemas kontekstis – kas teenus tasub end ära? Enamasti jah. Kui maakler leiab sulle üürniku kasvõi üks kuu kiiremini, kui sa ise leidnuks, oled juba võitnud terve kuu üüriraha (mis paljudel juhtudel katabki vahendustasu kulu). Samuti aitab maakleri oskus õigesti üürihinda määrata vältida olukorda, kus küsid liiga madalat üüri ja jätad raha lauale või liiga kõrget üüri ja hoiad kinnisvara tühjalt. Õiglane turuhind toob maksimaalse tulu optimaalse ajaga – ja selle teadmisega aitab sind kogenud kinnisvaramaakler.

Haldusteenuse kuutasu tasub end samuti rahas ja närvikulus ära. Kui haldur hoiab ära või lühendab kasvõi ühte vakantsuskuud aastas või ennetab mõnda suuremat kahjujuhtumit, on tema aastane tasu sisuliselt tagasi teenitud. Lisaks saab üürileandja tihti haldusteenuse kulud kanda ettevõtluskuluna või maha arvata maksustatavast tulust (kui üüritulu deklareeritakse, võib haldustasu olla kuluna arvesse võetav). Igal juhul peaks teenustasu vaatama kui investeeringut, mitte kui kulu – see on investeering sinu aja säästmisesse, kinnisvara väärtuse säilimisse ja meelerahusse. Nagu ütleb vanasõna: aeg on raha. Maaklerteenus ja haldusteenus annavad sulle aega juurde ning aitavad vältida kalleid vigu, seega on nende väärtus sageli suuremgi kui rahaline kulu paberil.

Üürile andmine vs müümine: millal kumb valik on mõistlik?

Tihti seisab kinnisvaraomanik dilemma ees – kas üürida kinnisvara välja või panna see müüki? See otsus sõltub mitmest tegurist. Üheks peamiseks on sinu eesmärk ja finantsolukord. Kui vajad suurt summat raha kohe (näiteks uue kodu ostuks või mõneks muuks investeeringuks), võib müümine olla mõistlikum tee. Korteri müük annab korraga kätte kogu kinnisvara väärtuse raha kujul. Maja müük võib eriti suure kinnisvara puhul tuua suure kapitali, millega saad kohe järgmised plaanid ellu viia. Müümise kasuks räägib ka see, et sa ei pea tegelema üürnike ega haldamisega – tehing toimub ja kohustused lõppevad.

Üürile andmine on vastupidine strateegia: saad tulu osade kaupa pikema aja jooksul. See sobib, kui sul pole müügist saadavat summat kohe tarvis või kui soovid luua endale stabiilset passiivset sissetulekut. Näiteks pikaajalise investeeringuna võib üürikinnisvara toota iga kuu tulu ning samal ajal kinnisvara väärtus pikaperspektiivis kasvab. See on nagu pensionisammas – iga kuu laekub midagi ja lõpuks, kui otsustad müüa, saad lisaks veel kinnisvara väärtuse realiseerida (loodetavasti kõrgema hinnaga kui ostes). Turusituatsioon mängib samuti rolli: kui kinnisvaraturg on mõõnas ja hinnad madalad, võib olla kasulikum vahepeal üürida ja oodata, kuni hinnad tõusevad, enne kui müüd.

Maksustamine on väga oluline aspekt müügi vs üüri otsuses. Eestis on oma elukohana kasutatud kinnisvara müük tulumaksuvaba, kuid kui oled kinnisvara enne müüki üürile andnud (isegi lühikest aega), kaob see maksuvabastus (Kinnisvara renoveerimine enne müüki – kas tasub? – Kinnisvara KV). Maksu- ja Tolliameti reeglite kohaselt piisab juba üheks kuuks väljaüürimisest, et eluaseme müügi maksuvabastus kaoks. See tähendab, et hilisema müügi korral pead tasuma tulumaksu kogu müügikasult. Seega, kui sa tead kindlalt, et soovid vara lähiajal maha müüa, võib olla mõistlik seda mitte vahepeal üürile anda, vaid hoida müügiks (näiteks tühjana või kasutada ise elukohana). Vastasel juhul võib üürilt teenitu minna hiljem osaliselt tulumaksuks. Paljud omanikud ei tea seda nüanssi – siin on abiks jällegi kinnisvaraspetsialisti nõuanne. Asjatundja oskab välja tuua, kuidas maksud mõjutavad sinu konkreetsel juhul tootlust.

Lisaks sõltub otsus ka kinnisvara tüübist ja asukohast. Näiteks väikses linnas või äärealal võib üürnike leidmine olla aeganõudvam, samas ostja võib leida kiiremini (või vastupidi). Samuti kui kinnisvara vajab renoveerimist – müües kohe “nagu on” seisukorras saad võib-olla natuke madalama hinna, ent üürile andes peaksid enne remonti tegema, et keegi seal elada tahaks. Mõned üürileandjad kasutavad strateegiat “üüri praegu, müü hiljem”: antakse kinnisvara mõneks aastaks üürile, et teenida üüritulu, ja müüakse siis, kui turg on soodsam. See võib hästi toimida, kuid tasub arvestada maksuküsimustega ning sellega, et üürnikuga koos müümine (st üürilepinguga objekt) võib veidi kitsendada ostjate hulka.

Kõige mõistlikum on vaadata numbreid ja nõu pidada spetsialistiga. Nagu Rannar Remmelgas ja paljud teised asjatundjad rõhutavad – iga kinnisvara on erinev ning parima tulemuse saavutamiseks tasub valida tegutsemisviis vastavalt oma vajadustele (Kas kinnisvara müümine KV portaalis tasub ära? – Kinnisvara KV). Kui eesmärk on pikaajaline tootlus ja pensionipõlve kindlustamine, võib üürileandmine olla õige tee. Kui aga ei soovi omada “käed-küljes” investeeringut ja eelistad korraga suurt summat, kaalu müüki. Tihti aitab maakler teha ka kalkulatsioone – võrdleb võimalikku üüritootlust vs müügist saadavat summat, arvutab sisse kulud (haldustasu, tulumaks, laenuintressid jne) ning annab objektiivse soovituse. Lõpliku otsuse teed muidugi sina, omaniku huvides. Hea on aga teada, et kumbki variant pole vale – oluline on valida see, mis sinu olukorras kõige mõistlikum. Ja pea meeles, et vajaduste muutumisel saab alati kurssi korrigeerida: soovi korral saab üürile antud kinnisvara hiljem müüa või müügiplaani ringi mõelda ja üürile anda, kui turuolud seda dikteerivad.

Kuidas valida õige kinnisvaramaakler või haldusteenus?

Üürileandjana usaldad sa oma vara ja tuluvoo suures osas maakleri või halduri kätte, seega on ülioluline valida endale õige partner. Millele tähelepanu pöörata maaklerit või haldusteenust valides?

• Kogemus üürikinnisvaraga: Uuri, kas maakleril on varasemaid kogemusi üürileandjate esindamisel. Kõik kinnisvaramaaklerid tegelevad ostu-müügiga, kuid mitte igaüks neist pole süvitsi kursis üürituruga. Otsi vihjeid – näiteks portfoolios olevad üüripakkumised, soovitused teistelt üürileandjatelt või isegi maakleri kodulehel/maines mainitud üüritehingud. Kogenud üürimaakler oskab paremini hinnata üürihinda, leiab tõenäolisemalt hea üürniku ning teab peensusi, mida üürisuhetes silmas pidada.
• Piirkonna tundmine: Kui su üürikorter asub Tallinnas, on eeliseks maakler, kes on Tallinna üüriturul aktiivne. Kohalik spetsialist teab, millised linnaosad on nõutud, kui palju on piirkonnas konkurentsi ning milline sihtrühm sinna kanti üürilisi otsib. Sama kehtib ka muudes piirkondades – kohalik kinnisvaramaakler tunneb oma linna/maakonna turgu kõige paremini. Näiteks Rannar Remmelgas tegutseb peamiselt Harjumaal ja Tallinnas; tal on sealse turu kohta aastatepikkune teadmine ning kontaktvõrgustik, mis on kohaliku üürniku leidmisel suureks plussiks.
• Teenuste ulatus: Kaardista oma vajadused – kas soovid ainult üürniku leidmise teenust või ka täishaldust? Kõik maaklerid aitavad vahendada üürnikku, aga mitte igaüks ei paku jooksvat haldusteenust. Kui sul on plaanis ise aktiivselt tegeleda üürisuhtes, piisab heast vahendustegevusega maaklerist. Kui aga soovid täiesti käed vabaks lahendust, otsi kinnisvarabürood või haldusfirmat, kes pakub üürileandjale täisteenust. Tutvu konkreetse teenuse sisuga: kas nad tegelevad vaid üürnikega või pakuvad ka raamatupidamist üüritulude osas, remontide koordineerimist jne. Mida läbimõeldum on teenus, seda vähem pead sina muretsema.
• Suhtlus ja usaldus: Esmane kohtumine või telefonivestlus maakleriga annab palju aimu. Pane tähele, kas maakler kuulab sinu vajadusi ja oskab asjatundlikult vastata. Hea maakler selgitab lahti, kuidas ta plaanib su kinnisvara üürile anda – milline oleks üür, kui pikk võiks protsess olla, kuidas ta üürnikke kontrollib jne. Samuti peaks ta suutma arusaadavalt selgitada, milline on tema tasu ja mis selle eest täpselt saab. Küsi julgelt ka küsimusi: “Mis saab siis, kui üürnik teeb lepingu kestel kahju?”, “Kui kiiresti te tavaliselt üürniku leiate selles piirkonnas?” jne. Professionaalne maakler annab konkreetseid vastuseid, tuues vajadusel näiteid oma kogemusest.
• Tagasiside ja maine: Tee väikest taustauuringut. Tänapäeval on lihtne leida tagasisidet – guugelda maakleri nime, vaata kinnisvaraportaalides tema kuulutuste juures olevat infot (tihti on seal maakleri nimel klikkides näha teised pakkumised ja vahel ka kliendi arvustused). Uuri tuttavatelt või kinnisvaragruppidest, kas keegi on konkreetse maakleriga koostööd teinud. Positiivsed kogemused ja soovitused on hea märk. Samuti annab usaldust kuulumine mõnda tuntud kinnisvarabüroosse (Uus Maa, 1Partner, RE/MAX jms), kuid ka iseseisvalt tegutsevad maaklerid võivad olla väga pühendunud – oluline on just konkreetse isiku maine.

Lõpuks mängib rolli “klapp” – sinu ja maakleri koostöö peab sujuma. Kui tunned pärast kohtumist, et see inimene mõistab sind ja hoolib su eesmärkidest, on see tugev alus edukaks koostööks. Hea maakler on nagu partner, kes hoiab sind kursis, kaitseb su huve ja teeb rohkemgi kui oodatud. Näiteks Rannar Remmelgas on oma klientidele rõhutanud, et ta on alati valmis töötama kliendi eesmärgi nimel rohkem kui keegi teine, igal ajal ja igas olukorras. Just sellist pühendumust tasubki otsida. Kui oled õige professionaali välja valinud, võid rahuliku südamega usaldada oma kinnisvara tema hoolde – ja nautida üürileandmise vilju ilma liigse stressita.

KKK – Korduma kippuvad küsimused