Kuidas saada pangalaenu kinnisvara ostmiseks Eestis 2026?

TL;DR – Kodulaenu taotlemine Eestis 2026

Protsess: eelarve planeerimine → laenukalkulaator → kinnisvara valimine → laenutaotlus pangale → panga otsus → leping notari juures.

• Sissemakse: 15% (või 10% riikliku käendusega).
• Sissetulek: vähemalt ~700–900 € netos kuus (sõltub pangast ja kohustustest).
• Maksehäired: aktiivsed maksehäired ei ole lubatud.

2026. aasta eelis: intressimäärad on langenud! 6-kuuline Euribor on ~2,12% ja pankade marginaal ~1,35–1,8%. Näited: SEB alates 1,35% + Euribor, LHV alates 1,49% + Euribor, Luminor alates 1,35% + Euribor, Swedbank ~1,8% + Euribor.

Uuendus 2026. aastal: kodulaenu üleviimine pangast panka on muutunud lihtsamaks – protsess on kiirem ja kulud võivad olla väiksemad.

Kui pank ütleb „ei”:

• ebapiisav sissetulek → lisa kaastaotleja;
• liiga väike sissemakse → kasuta riiklikku käendust;
• varasemad maksehäired → paranda krediidiajalugu ja oota 6–12 kuud;
• liiga palju kohustusi → refinantseeri või vähenda laenukoormust;
• kinnisvara ei sobi tagatiseks → küsi teisest pangast või vali sobivam objekt.

2026. turuootus: uusarendused +3–5%, järelturg pigem stabiilne.

Dokumendid: ID-kaart, viimase 6 kuu konto väljavõtted, tööleping (vajadusel), kinnisvara hindamisakt, ostu-müügileping/eelleping.

Nõuanded: küsi pakkumisi mitmest pangast, kontrolli tingimusi pankade kodulehtedelt ja küsi julgelt selgitusi.

Kinnisvara ostmine on suur samm, mis enamasti eeldab pangast laenu võtmist. Eestis on 2026. aastal kodulaenu taotlemise protsess üldjoontes sama, mis varem, kuid intressimäärad on langenud, turgu iseloomustab stabiilsus ja mõned administratiivsed protsessid on lihtsustunud. Alljärgnevalt anname konkreetse ülevaate, kuidas pangalaenu taotlemine käib, millised on erinevate pankade laenutingimused, milliseid nõudeid ja dokumente pead esitama ning mida teha, kui pank peaks laenutaotluse tagasi lükkama. Samuti arutleme, kas ja kuidas saab kinnisvaramaakler laenu saamisel abiks olla, ning puudutame teemat, kuidas mõjutavad populaarsed kinnisvaraportaalid nagu kinnisvara KV (kv.ee) laenuvõimalusi. Artikli lõpus leiad soovituse spetsialistide poole pöördumiseks või päringu jätmiseks, et saada isiklikumat nõu.

Laenu taotlemise üldine protsess Eestis (2026)

1. Eeltöö ja eelarve planeerimine: Enne laenutaotluse esitamist tee selgeks oma eelarve. Arvuta välja, kui suurt kuumakset suudad tasuda ja kui palju omafinantseeringut (sissemakset) sul on võimalik teha. Üldiselt finantseerivad pangad kinnisvara ostuhinnast kuni ~85%, ülejäänu peab ostja oma säästudest tasuma. See tähendab, et vähemalt 15% ostuhinnast peab sul endal sissemakseks olemas olema.

Erandina võib lisatagatise olemasolul või riikliku käenduse (nt KredEx/EIS käendus) kasutamisel omafinantseeringu nõue väiksem olla – 10% või teatud juhtudel isegi 5%. Samuti arvesta, et laenuvõtjal peavad olema vahendid ka lisakulude katteks: kinnisvara hindamisakt, notaritasud, riigilõiv jms, mis võivad kokku ulatuda paari protsendini tehingu maksumusest.

2. Laenukalkulaatori kasutamine ja eelküsitlus: Enamik panku pakub veebis laenukalkulaatoreid, millega saad esialgu hinnata, kui suurt laenu sinu sissetuleku ja olemasolevate kohustuste põhjal võiksid saada. Näiteks Swedbanki kalkulaator eeldab üksiktaotlejalt vähemalt ~900 € netosissetulekut kuus (kahekesi taotledes vähemalt 1300 €), et soovitud laenusumma oleks realistlik. Kui numbrid klapivad, tasub täita ka eeltaotlus või -päring pangale. Eeltaotluse põhjal teeb pank sulle esialgse laenupakkumise või krediidivõimekuse hinnangu. See ei kohusta veel laenu võtma, kuid annab kindlustunde hinnapiiride osas, mille raames kinnisvara otsida.

3. Kinnisvara valimine: Järgmiseks vali sobiv kinnisvara. Siinkohal aitavad kinnisvaraportaalid, pakkudes laia valikut kuulutuseid ja hea ülevaate turuhindadest. Kuigi ükski portaal, sealhulgas kv.ee, ei mõjuta otseselt laenuotsust, annab sealne info väärtuslikku vihjet – näed, millised hinnad on turul aktsepteeritavad ning saad hinnata, kas sinu eelarve vastab praegusele turuolukorrale.

2026. aasta prognoosid viitavad uusarenduste puhul 3–5% hinnatõusule, samas kui järelturu korterid püsivad hinnastabiilsusega. Pank hindab hiljem laenu andes ostetava objekti turuväärtust hindamisakti kaudu. Seega peab hindamisakt vastama turul levinud hindadele. Valides kinnisvara, veendu, et objekt vastab panga nõuetele: elamu või korter peab olema ehituslikult korras ning dokumendid korrektsed. Samuti tasub enne tehingu lõplikku kinnitamist tutvuda notariaalse müügilepinguga, mis tagab tehingu õigusliku korrektsuse.

4. Laenu taotlemine pangast: Kui sobiv kinnisvara on välja valitud ja oled müüjaga kokkuleppel (tihti sõlmitakse võlaõiguslik ostu-müügi leping tingimusega, et ostja saab pangast laenu), esita pangale ametlik laenutaotlus. Seda saab teha internetipangas või panga esinduses. Laenutaotluses pead andma detailse info enda ja ostetava objekti kohta. Pangad soovivad näha tõendit, et laenuvõtja on maksevõimeline, seetõttu tuleb tavaliselt esitada viimase 6 kuu sissetuleku tõendid (nt konto väljavõtted) ja andmed oma kohustuste kohta.

Taotlusele lisatakse ka ostetava kinnisvara hindamisakt, mille koostab panga poolt aktsepteeritud kutseline hindaja. Hindamisakt kinnitab objekti turuväärtust. Samuti pead esitama isikut tõendavad dokumendid (ID-kaart või pass; kui oled välisriigi kodanik, siis ka elamisloa info). Kui taotled soodsamat omafinantseeringut riikliku käendusega, toimub käenduse taotlemine panga kaudu automaatselt – sina ise KredExi või EIS-i poole eraldi pöörduma ei pea.

5. Panga otsus ja pakkumine: Pank analüüsib sinu esitatud andmeid, sissetulekuid ja väljaminekuid. Samuti kontrollitakse krediidiajalugu (ajalugune maksekäitumine) ja seda, kas sul on varasemaid maksehäireid. Kui kõik on korras ja ka ostetav kinnisvara vastab nõuetele, teeb pank konkreetse laenupakkumise. Pakkumises on kirjas maksimaalne laenusumma, intressimäär (panga intressimarginaal + Euribor), laenu tagasimakse periood ja muud tingimused.

Intressimäärad 2026. aastal on Eestis jätkuvalt seotud Euriboriga – enamasti pakuvad pangad muutuvat intressi, mis koosneb 6 kuu Euriborist pluss panga marginaalist. 2026. aasta keskkuul oodata intressimäärade edasist langust seoses ECB rahapoliitika relaxatsiooniga. Marginaal on kliendipõhine ja sõltub sinu finantsnäitajatest ning ostetavast varast, kuid uute laenude puhul jääb see tihti vahemikku ~1,35–1,8% aastas. Mitmed pangad pakuvad soodusmarginaale energiatõhusa kodu ostjale.

6. Laenulepingu sõlmimine ja tehingu vormistamine: Kui oled panga pakkumisega nõus, tuleb enne lepingu sõlmimist tavaliselt täita veel mõned tingimused. Näiteks võib pank nõuda, et kinnisvara oleks kindlustatud (kodu kindlustusleping peab olema sõlmitud alates laenu andmisest) ning et vajadusel tasud omafinantseeringu osa deposiiti. Seejärel sõlmitakse laenuleping pangas (tihti saab allkirjastada digitaalselt).

Lõpuks vormistatakse kinnisvara ostu-müügitehing notari juures: notaribüroos allkirjastatakse ostu-müügi leping ning hüpoteegi seadmise leping pangale. Pank kannab seejärel laenusumma müüjale ning sinust saab kinnisvara omanik, kelle ostetud varale on seatud hüpoteek panga kasuks. 

Oluline uuendus 2026. aastast: kodulaenu üleviimine ühest pangast teise on muutunud lihtsamaks ja odavamaks, kuna hüpoteegi ülemisel ei nõuta enam notari teenuseid. See vähendab refinantseerimise kulusid oluliselt. Pärast seda algab laenu tagasimaksmine vastavalt graafikule (igakuiseid makseid või annuiteeti tasudes).

Võrdlus: erinevad laenupakkujad ja tingimused

Eestis tegutsevad mitmed pangad ja finantseerimisasutused, kes pakuvad kodulaenu. Suuremad pangad nagu Swedbank, SEB, LHV, Luminor, Coop Pank jt on kõik valmis finantseerima sobiva kinnisvara ostu. Allolevas tabelis on võrreldud mõningaid olulisi tingimusi eri laenupakkujate puhul. Pange tähele, et intressimäärad ja nõuded on indikatiivsed ning täpse pakkumise saad iga pank ise teha alles pärast sinu andmete analüüsi. Info võib ajas muutuda, seega kontrolli alati üle pankade kodulehtedelt kõige värskemaid tingimusi enne otsuse langetamist.

*Marginaal „alates” viitab parimatele tingimustele (näiteks energiatõhus kodu, väga tugev maksevõime). Enamiku klientide tegelik pakkumine võib olla kõrgema intressiga sõltuvalt krediidivõimekusest.

Märkus: tingimused võivad muutuda. Enne lõpliku otsuse tegemist ja laenulepingu sõlmimist uuri kindlasti iga panga kodulehelt või esindajalt kõige uuemaid nõudeid ja intressimäärasid.

Peamised nõuded laenu saamiseks ja vajalikud dokumendid

Põhinõuded laenutaotlejale: Kõik pangad eeldavad, et laenutaotleja on täisealine (vähemalt 18-aastane ja teovõimeline. Taotlejal peab olema regulaarne sissetulek – püsiv töökoht või muu kindel tuluallikas, mis on piisav laenumaksete teenindamiseks. Üldiselt vaadeldakse sissetulekut neto (peale maksude) ning paljud pangad nõuavad, et üksiktaotleja netosissetulek oleks vähemalt mõnesaja euro ringis kuus (praktikas vähemalt ~700–800 €), kahekesi taotledes summad summeeritakse. Näiteks Swedbank on maininud minimaalse soovitusliku netosissetulekuna 900 € kuus ühe taotleja kohta. Samuti kontrollitakse, et taotlejal ei oleks maksehäireid ega hiljutist halba krediidiajalugu – kehtiv maksehäire on laenu saamisel tavaliselt automaatne takistus. Varasemad võlad peavad olema likvideeritud ning pärast võlgade tasumist võiks olla möödunud vähemalt 6 kuud, et taastada usaldusväärsus.

Laenu saamise üheks oluliseks tingimuseks on ka taotleja võlgnevuste ja kohustuste tase: pank hindab, kui suur osa sinu sissetulekust kulub juba olemasolevate kohustuste teenindamisele. Tavaliselt ei tohiks kõigi laenumaksete koormus ületada ~50% sinu igakuisest netosissetulekust. Kui sul on juba mitu muud laenu (nt autoliising, järelmaksud), võib see vähendada saadaoleva kodulaenu summat või tuua negatiivse otsuse. Lisaks eeldavad pangad, et laenutaotlejal on tugev seos Eestiga – näiteks sissetulek laekub Eesti pangakontole. Kui sa töötad välismaal, võivad pangad nõuda lisadokumente (töölepingut, maksudeklaratsiooni vms) ning kõik pangad ei pruugi välismaist sissetulekut arvestada. Samuti peaks laenutaotlejal olema omafinantseering (vt eelmine peatükk) või lisatagatis olemas, vastasel juhul laenu ei saa.

Nõuded ostetavale kinnisvarale: Laenu saamiseks peab ka ostetav kinnisvara vastama teatud tingimustele. Kinnisvara peab asuma Eestis ning olema turul likviidne (st pank peab seda sobivaks tagatiseks). Näiteks korter või maja peaks olema ehituslikult heas korras ja ametlikult kasutusel elamispinnana. Kui kinnisvara on alles ehitusjärgus või sel puudub kasutusluba, võib pank laenu andmisest keelduda või seada tingimuseks dokumentatsiooni korrastamise. Samuti ei pruugi pank aktsepteerida tagatiseks väga spetsiifilist või halva likviidsusega vara (näiteks ainult metsamaa või hoonestamata krunt ilma plaanita ehitust alustada. Tagatiseks seatav kinnisvara tuleb kindlustada kogu laenuperioodi ajaks – pank nõuab kindlustuspoliisi olemasolu, et kaitsta nii sinu kui panga huve võimalike kahjude vastu.

Vajalikud dokumendid: Laenu taotledes valmistu esitama terve rida dokumente. Tavaliselt nõutavad dokumendid on:

• Isikut tõendav dokument: kehtiv pass või ID-kaart. Kui oled välismaalane, siis ka elamisluba (ja vajadusel tööluba).
• Sissetuleku tõendid: enamasti piisab pangakonto väljavõtetest viimase 6 kuu kohta (kui saad palki samasse panka, näeb pank sinu kontokäivet ise). Kui osa sissetulekust tuleb muul viisil (näiteks üür, dividendid vms), siis võib vaja olla täiendavaid dokumente selle tõendamiseks. Pangale on oluline näha stabiilset laekumist – eelistatult lepinguline palk või pikaajaline ettevõtlustulu.
• Ostetava kinnisvara dokumendid: vajalik on hindamisakt ostetavale objektile. Selle tellib ostja (või vahendaja) tavaliselt mõnelt panga poolt aktsepteeritud kinnisvarabüroolt. Mõned pangad pakuvad ka ise hindamise teenust, mis võib protsessi lihtsustada. Lisaks hindamisaktile esitatakse pangale tavaliselt ka ostetava vara esmane müügileping või kokkulepe (nt notariaalne võlaõiguslik leping või eelleping, kui see on sõlmitud). Pank soovib veenduda tehingu detailides – mis hinnaga ja kellelt vara ostetakse. Notari valmistab hiljem lõpliku asjaõiguslepingu juba panga kinnituse põhjal.
• Muud dokumendid: pank võib küsida täiendavalt näiteks sinu töölepingu koopiat, arveid olemasolevate laenude kohta, kinnisvara objektiga seotud lisainfot (näiteks korteriühistu võlgnevuste puudumise tõend, ehitusprojekt kui ostetakse uus maja jne). Kui kasutad laenu võtmisel riiklikku käendust (nt noore pere, spetsialisti vms sihtgrupp), võib vaja minna ka sellekohast taotlust, kuid nagu öeldud, käib käenduse taotlemine panga kaudu automaatselt. Iga pank võib nõuda veidi erinevaid dokumente, kuid üldiselt kehtib reegel: mida põhjalikumalt ja korrektselt sa oma infot esitad, seda sujuvam on laenuotsuse tegemine.

Mida teha, kui pank keeldub laenu andmast?

Vahel juhtub, et hoolimata ostusoovist annab pank taotlusele eitava vastuse. See võib olla pettumustvalmistav, kuid oluline on mõista keeldumise põhjuseid ja teada, kuidas edasi tegutseda. Allpool mõned levinumad keeldumise põhjused ja vastavad sammud:

• Ebapiisav sissetulek või maksevõime: Kui pank leiab, et su sissetulek ei ole laenu teenindamiseks piisav (näiteks pole viimase 6 kuu jooksul olnud piisavalt stabiilne või on summa liiga väike), tuleb suurendada maksevõimet. Lahendus: kaaluda kaastaotleja kaasamist (nt abikaasa või pereliige, kelle sissetulek lisandub sinu omale) või otsida võimalusi sissetuleku tõstmiseks. Samuti vaata üle oma kulud ja muud kohustused – ehk aitab olemasolevate väikelaenude või krediitkaardivõlgade tasumine maksevõimet parandada. Kui probleem on alles hiljuti tekkinud (nt vahetasid töökohta ja uus sissetulek pole veel pangale nähtav), võib lahendus olla aja võtmine – paari kuu pärast, kui stabiilne laekumine on näha, tasub uuesti proovida.
• Liiga väike omafinantseering: Kui sul pole nõutavat 15% sissemakset koos või puudub ka lisatagatis, siis pank üldjuhul laenu ei anna. Lahendus: koguda rohkem sääste või kasutada riiklikku käendust, kui sa seda veel teinud ei ole – noorte perede, spetsialistide ja energiatõhusa eluaseme programmid võimaldavad 10% omafinantseeringuga laenu saada. Kui ka 10% on keeruline, mõtle, kas on võimalik mõni teine tagatis (näiteks vanemate või lähedaste kinnisvara) pantida – nii saab omafinantseeringu nõude viia isegi 0%ni, kuigi see on suur lisakohustus ja vajab lähedaste nõusolekut. Alternatiiv on vaadata odavamat kinnisvara, mis nõuab väiksemat absoluutsummat sissemakseks.
• Kehv krediidiajalugu: Eelnevad maksehäired, võlad või isegi korduvad viivitused arvetega võivad jätta sinu krediidireitingule negatiivse märgi . Pank võib sind pidada liiga riskantseks kliendiks. Lahendus: kui sul on olnud maksehäireid, pead esmalt kõik võlad ära tasuma. Seejärel lase aega mööda – üldiselt võiks vähemalt 6–12 kuud olla maksehäire lõppemisest, enne kui pank sind taas tõsiselt võtab. Paranda oma finantskäitumist: tasu arved õigeaegselt, hoia püsiv sissetulek. Võid ka pankadega suheldes selgitada erakorraliste võlgnevuste põhjuseid (nt terviseprobleemid vms), kuid garantiid see ei anna. Aja möödudes ja korrektse maksekäitumise taastudes on siiski võimalik hiljem laenu saada.
• Liiga palju muid laene: Kui sul on juba märkimisväärsed kohustused (näiteks auto liising, õppelaen, järelmaksud jmt) ja nende kuumaksed võtavad suure osa su sissetulekust, võib pank uue laenu andmisest keelduda, viidates kõrgele võlakoormusele. Lahendus: kaaluda laenude refinantseerimist – ehk koondad väiksemad laenud üheks pikema perioodiga laenuks, et kuumakse väheneks. Või tasud enne kodulaenu võtmist mõne olemasoleva kohustuse täielikult ära (nt müüd auto ja lõpetad liisingu). Samuti aitab kaastaotleja lisamine, kes tõstab leibkonna kogusissetulekut ja vähendab suhtelist koormust.
• Tagatiseks pakutav kinnisvara ei sobi pangale: Pank võib laenust keelduda, kui ostetav objekt on nende hinnangul liiga riskantne või likviidsuseta. Näiteks selgub hindamisel, et kinnisvaral puudub kasutusluba, on ebaseaduslikke ümberehitusi või on tegu väga eripärase varaga. Lahendus: uuri, mis täpselt on probleem. Tihti on võimalik probleemseid kohti parandada – nt vormistada puuduv kasutusluba omavalitsuses enne tehingut või leppida müüjaga kokku, et ta lahendab teatud juriidilised küsimused. Kui objekt on iseäralik (näiteks kaasomand, suvilatüüpi maja vms), siis tasub küsida läbi mitme panga – pankade reeglid erinevad veidi. Mõni pank võib olla valmis finantseerima eritingimustel (näiteks nõudes suuremat sissemakset või lühemat tähtaega). Nagu kinnisvarafirma LVM Kinnisvara maakler on märkinud, on keerulisemate objektide puhul laenu saamine küll vaevalisem, kuid hea koostöö ja läbirääkimistega on tihti lahendus leitav – see nõuab lihtsalt rohkem tööd ning sageli on maakleri roll laenu saamisel suurem. Seega ära löö kohe käega, vaid vajadusel konsulteeri asjatundjatega (maakler, panga laenuhaldur), et leida võimalusi tehingu finantseerimiseks.
• Panga sisepoliitika või tehnilised põhjused: Vahel võib keeldumise taga olla ka midagi, mis sinust otseselt ei sõltu – näiteks panga enda piirangud teatud piirkonnas asuva kinnisvara finantseerimisel või ajutised muutused laenupoliitikas. Siin aitab lihtsalt teiste pankade proovimine. Eesti turul on konkurents piisav, et kui üks suurpank ei finantseeri, võib teine seda teha veidi teistsugustel tingimustel. Alati on mõistlik võtta pakkumisi mitmelt pangalt. Samuti võib abiks olla sõltumatu laenunõustaja või maakler, kes tunneb eri pankade tingimusi – nemad oskavad suunata sind kohe panka, kus su profiiliga klienti meelsamini aidatakse.

Kokkuvõttes, kui saad pangalt eitava vastuse, ära heida meelt. Analüüsi põhjuseid (pank annab sulle üldiselt tagasisidet, miks negatiivne otsus tuli) ning tegele probleemkohtadega. Finantsolukord muutub ajas – paari kuu või poole aasta pärast võivad asjad olla paranenenud. Samuti pea meeles, et iga tagasilükkamine ei tähenda lõplikku “ei” – võid alati proovida mõne teise laenuandja juures või korrigeerida oma plaane (nt ostetava vara hinda või laenusummat).

2026. Aasta Kinnisvaraturu Prognoos

Eksperdid prognoosivad 2026. aastaks stabiilset turgu ilma suurte üllatusteta. Uusarenduste hinnad võivad kasvada 3–5%, samas kui järelturu korterid jääksid hinnastabiilsusega. Tehingute aktiivsus suureneb ja müügiperioodid pikenevad, mis näitab, et nõudlus jääb heal tasemel. Oluline muutus on Eesti palkade prognositav kasv ~15% aastas (maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise tõttu), mis parandab perede maksevõimet ja toetab kodulaenude nõudlust.

Intressimäärad jätkavad langemist ECB rahapoliitika relaxatsiooni tõttu, mis muudab laenuvõtmise atraktiivsemaks. Kriisi ega spekulatiivset bumi ei oodata – turul valitseb mõõdukas, tasakaalustatud kasvutempo.

Kokkuvõte: Ole Põhjalik ja Küsi Vajadusel Nõu

Pangalaenu saamine kinnisvara ostuks Eestis aastal 2026 nõuab hoolikat ettevalmistust, realistlikku finantsplaneerimist ja korrektset asjaajamist. Protsess algab enda võimaluste hindamisest ja lõppeb notari juures omandi ülekandmisega – vahepeale jäävad laenutaotlused, hindamisaktid ja lepingud. Peamised võtmesõnad on sissemakse (omafinantseering), sissetulek ja tagatis: kui need kolm on piisaval tasemel ning dokumendid korras, on laenu saamine tõenäoliselt sujuv.

2026. aasta turuolukorras tasub arvestada, et intressimäärad on praegu madalamad kui aasta eest (ECB langetas baasintresse ja 6 kuu Euribor oli detsembri lõpus 2,12%), kuid samas on pankade vahel tihe konkurents heade klientide pärast—see tähendab, et ostjana tasub küsida pakkumisi mitmest kohast ja ka tingimusi omavahel võrrelda. Refinantseerimise muutmine lihtsamaks ja odavamaks (hüpoteegi üleviimist notari abi pole enam vaja) teeb kodulaenuturgu märgatavalt paindlikumaks.

Ära karda protsessi käigus abi küsida. Kinnisvaramaaklerid, laenunõustajad ja pangahaldurid on olemas, et sind juhendada. Keerulisemates olukordades (nt pank on esialgu ära öelnud) võib just spetsialisti nõuanne aidata leida alternatiivne lahendus. Iga inimese olukord on erinev – seega mis töötas ühel, ei pruugi automaatselt töötada teisel. Oluline on suhtlus pankadega: küsi selgitusi, uuri võimalusi (näiteks kas mõni täiendav tagatis või käendaja aitaks) ja tunne huvi erinevate pakkumiste vastu.

Kui sul on küsimusi või vajad personaalset nõu kodulaenu taotlemisel, soovitame pöörduda asjatundjate poole. Võid konsulteerida otse oma kodupanga laenuhalduriga või rääkida mõne kogenud kinnisvaramaakleriga, kes on aidanud paljusid ostjaid. Pangalaenu abil oma kodu ostmine on suur otsus, kuid õige infoga ja toetavate ekspertide abil on see kindlasti tehtav ning võib viia sind just selle unistuste koduni, mida oled otsinud.

Viited

• Kinnisvara KV – Kuidas saada pangalaenu kinnisvara ostmiseks Eestis 2025
• TalTech – Euribori seos kodulaenu intressimäärale Eesti
• Eesti Pank – Koduleht
• ERR – Majapidamiste hoiuste maht kasvab varasemast aeglasemas tempos
• ERR – Euroopa Keskpanga intressilangetuste ootuses võib ka euribor veel alaneda
• Kinnisvara uudised – Valitsus lihtsustab kodulaenu üleviimist ja refinantseerimist
• Euribor Rates EU – Current Euribor rates daily
• Äripäev – Pankade vaikne hinnasõda: parimat kodulaenu pakutakse alla 1% marginaaliga
• Eesti Pank – Statistikateade: Laenude ja hoiuste intressimäärad langesid ka kolmandas kvartalis
• Euribor Rates EU – 6 months Euribor rate
• CBL Group – Low Euribor and interest have created a unique situation
• Swedbank – Baasintressimäärad
• CBL Group – Kaks põhjust, miks euribori langus peagi peatuda võib
• Swedbank – Mis seisus on pealinna kinnisvaraturg ja mida toob 2026. aasta
• Eesti Pank – Võlasuhete intressimäär
• Finantsuudised – Eamets: lähiaastal euribor suure tõenäosusega alla 1,8% ei lange
• JustDigi – Kodulaenu refinantseerimine muutub lihtsamaks ja odavamaks
• Äripäev – Eesti Panga prognoos: majanduse elavnemine tuleb suure riigivola hinnaga
• LHV – Kodulaen
• ERR – KredExi käendus aitab noortel hõlpsamini kodu soetada
• Kinnisvara KV – Eesti kinnisvaraturg 2026 – Mida oodata?
• Reddit – Kodulaenu intressimäärad – millised on sinu omad?
• KredEx – Eluasemekäenduste lõpetamine vähendaks noorte võimalusi kodu soetamiseks
• SPC kinnisvara – Eesti kinnisvaraturg 2026: ekspertide prognoos
• KredEx – KredEx jätkab 1. novembrist eluasemelaenu käenduste väljastamist
• Domus – Mida võib oodata 2026. aasta Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturul
• EIS – Kodutoetus lasterikastele peredele 2025
• SEB Pank – Üldsed tingimused
• Brokerly – Kes maksab kinnisvara ostu-müügi tehingu puhul notari tasud ja kui suured need on
• Monetti – 2026 Refinantseerimislaen
• Kinnisvara uudised – Laenu refinantseerimine on arvatust lihtsam ja võib lihtsustuda veelgi
• Notarite Koda – Notari tasu arvestamine
• Riigiteataja – Notari tasu seadus
• Kinnisvara uudised – Puust ja punaseks – kinnisvara hindamise 5 etappi
• LHV – Refinantseerimislaen · KKK
• Citadele Pank – Kodulaen erinevate vajaduste katmiseks